Pärast Eskifjörduri reisi on meil olnud mõned vabad päevad. Oleme külastanud Reykjaviki kohvikuid ja niisama aega veetnud. Neljapäevasel (14.02) vabal päeval käisin koos oma majanaabritega Hveragerdis islandi hobustega ratsutamas. See oli prantsuse tüdruku
Juline´i idee. Saime kokku seitse huvilist ning Juline tellis meile
ekskursiooni. Meile tuli järele minibuss, mis viis seltskonna
linnast välja. Ma ei olnud kunagi varem ratsutanud, kuid kuulsin enne minekut teistelt, et islandi hobuse pealt ei ole võimalik maha kukkuda. Nad
on väga väiksed ja tugevad ratsahobused, veidi suuremad kui ponid.
Enne matka andis giid meile vihmakindlad riided ning jalanõud. Kõigilt küsiti ka eelneva
ratsutamiskogemuse kohta ning sellele vastavalt jaotatati meile
hobused. Tegime mõned ringid aedikus ning seejärel moodustasime üksteise järel rivi, et alustada matka. Matkal läbisime mõned
tõusud, laskumised ning jõekese. Meile õpetati ka seda, kuidas hoida oma keha laskumiste ja tõusude ajal. Pärast mõnda aega jalutamist
alustasime jooksmist. See oli nii naljakas ja ma ei suutnud naeru kuidagi kinni hoida, kuna islandi hobuste samm on väga kummaline. Ma ei oska seda täpselt kirjeldada. See on selline tippiv samm üles alla ning kiirel sammul on raske oma keha otse hoida (üsna valulik on see tegevus inimesele). Hobused jooksid kenasti üksteise
järel, keegi ei püüdnud teisest mööda joosta. Minu hobune jäi küll teistest pidevalt maha, kuid võttis seejärel sisse suure hoo,
et teistele järele jõuda. Matk toimus väga kenal maastiku, ümber mäed ja väiksed jõekesed. Ka ilm oli imeilus ja soe. Umbes 1,5 tunni pikkuse matka lõpus olime väga rõõmsad
selle toreda kogemuse üle ning minibuss viis meid kenasti Reykjaviki
koduukseni. Jään ootama järgmisi põnevaid elamusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar