Veebruari teises pooles toimus meie teine koolitus Islandil. National Agency poolt korraldatav On arrival training, mis on kohustuslik kõigile Islandil töötavatele vabatahtlikele. Koolitus toimus Reykjavikist 60 km kaugusel asuvas Selfoss´i linnas. Islandikeelne sõna “foss” tähendab küll juga, kuid Selfoss´i asulas ei leidu ühtegi. Lisaks on huvitav fakt, et Gerd Kanteri endine treener Vesteinn Hafsteinsson on pärit just Selfoss`ist. Koolitusel osales meie organisatsioonist sama grupp (minu majanaabrid), kes Eskifjörduri koolitusel (Lisa, Ellen, Katka, Stepan, Reeli, Martin, Julia, Aicha ja mina), puudu oli vaid Juline, kuna samal ajal oli teda külastamas vend. Lisaks meile, osales koolitusel veel Austria neiu Conny, kes on vabatahtlik Reykjavikis lasteaias ning hispaanlanna Jolanda ja belglanna Goedele, kes töötavad Solheimar hooldekodus. Koolitajateks olid seekord islandlased Elisabet ja Frimann, kes võtsid meid vastu kohalikus külalistemajas. Ka koolitajatele oli esimene kord Selfoss`is koolitust läbi viia.
Kogu külalistemaja kompleks kuulub ühele toredale perele, kes meid lahkesti terve selle aja maitsvate toitudega kostitasid. Külalistemajal on palju hooneid - peamaja, kus saab einestada, teine veidi väiksem maja, kus toimus meie koolitus ning mõnusad hubased kahekohalised kämpingmajad, kus ööbisime neli ööd. Saime teada, et koolitushoone on valmistatud Eestist imporditud puidust. Esimesel päeval mängisime mitmeid nimede õppimise mänge, joonistasime üksteisest vahvad portreed, tutvustasime ennast grupile, rääkisime oma esimestest muljetest Islandil ning sellest, mida veel Islandil näha-teha tahame. Päeva lõpus valmistasime paberist kantavad esemed, mille eesmärk oli tutvustada ennast ja oma EVS projekti. Valmistasin paberist käekoti ja rahakoti, mis kannab edasi mõtet, et tahan võtta Islandilt endaga kaasa palju häid ideid, mõtteid ja emotsioone. Rahakott sümboliseerib seda, et EVS on kõige odavam võimalus reisida ja tutvuda lähemalt ühe maa kultuuriga. Pärast õhtusööki mõnulesime õues mullivannis.
 |
| Meie kämping |
 |
| Minu ja hollandlanna Lisa tuba |
 |
| Paberist esemed |
 |
| Koolituse ajakava |
Teist koolituspäeva alustasime väga aktiivselt. Friiman, kes viib pidevalt läbi meeskonnamänge, oli valmistanud ette tegevused õues. Esimeseks soojendavaks tegevuseks oli jooksumäng, mille käigus saime kõik palju naerda. Seejärel seisime kõik kõrvuti puulatil ning panime proovile oma meeskonnavaimu, rivistades ennast Islandile saabumise järjekorras nii, et üksteisega kohti vahetades ei puudutaks jalad maad. Lisaks ei tohtinud me ülesande ajal omavahel rääkida. Sellest hoolimata tulime ülesandega kenasti toime. Pärast seda soojendasime ennast kohalikus võimlas, kus mängisime viikingite mängu, taaskord meeskonnavaimu proovilepanek. Tagasi külalistemajas, panime kirja mõtted selle kohta, mida tahame koolituselt saada ning milline on meie panus osalejatena. Kui mõtted said kirja, jagunesime gruppidesse ning mängisime vahvat mängu, kus täringu veeretamise järel sai iga grupiliige ülesande ning küsimuse. Väikse pausi järel jätkus programm väikeste loengutega, milles osalemine oli vabatahtlik, samal ajal oli avatud nii-öelda raamatukogu (Elisabet ja Friiman olid korjanud kokku huvitavaid raamatuid ja brošüüre meeskonnatöö, juhtimise ning Islandi vaatamisväärsuste ja aktiivsete tegevuste kohta). Koolituspäeva lõpetasime taas mängudega õues, et panna veelkord proovile meie meeskonnavaim. Pärast õhtusööki käisime kohalikus ujulas, kus mõnulesime taaskord
hot tub´is (nii kutsume siin õues asuvat kuuma mullivanni) ning ujusime välibasseinis.
 |
| Kohalikus võimlas |
Kolmandal päeval alustasime kauaoodatud islandi keele tunniga ehk koolitajate sõnul ellujäämisväljendite õppimisega. Tegelikult räägivad islandlased väga heal tasemel inglise keelt ning senini ei ole ma veel keele tõttu hätta jäänud. Õppisime ütlema oma nime, vanust ning seda, kust pärit oleme. Pärast keeletundi jätkasime kultuuride erinevuste teemaga ning seejärel ootas meid ees orienteerumismäng, et Selfoss´i linnaga paremini tuttavaks saada. Jagunesime gruppidesse ning liikusime ühest punktist teise. Igas punktis võisime avada uue küsimuse. Viimane küsimus viis kogu meie grupi kohalikku kohvikusse, kus ootasid meid Elisabet ja Frimann, kes olid pannud kinni laua, tellinud koogikesed ning kohvi. Arutasime üheskoos islandi kultuuri kohta leitud vastuste üle ning nautisime toredat koosolemist. Koolituspäeva lõpus viisid koolitajad läbi erinevaid töötubasid. Iga töötuba keskendus kindlale EVS-iga seotud teemale ning selles osalemine oli vabatahtlik. Sain väga palju vajalikku ja huvitavat informatsiooni. Õhtul lõõgastusime taaskord külalistemaja hot tub´ is.
Meie kõigi suureks üllatuseks oli neljandaks päevaks planeeritud Blue Lagooni külastus. Blue Lagoon on geotermiline spa, mis on Islandit külastavate turistide seas üheks populaarsemaks külastuspaigaks. Vee temperatuur on tavaliselt umbes 37-39 kraadi. Mõnulesime mitu tundi kuumas vees ning proovisime ka geotermilist mudamaski, mida suurest tünnist kulbiga võtta sai. Pärast veemõnusid einestasime Blue Lagooni restoranis "Lava", kus meile pakuti mereandide suppi. Tagasiteel tegime peatuse, et imetleda Krysuvikis kuumaveeallikaid. Jalutuskäik mööda laudteed, ümberringi podisevad kuumaveeallikad. Kui kuumaveeallikad said vaadatud, sõitsime edasi, et teha järgmine peatus ookeani ääres asuva Strandarkirkja juures. Tegemist on Islandi kõige jõukama kirikuga, kuna millegipärast usuvad inimesed, et sellele kirikule annetamine toob õnne.
Õhtul ootas meid ees uus üllatus. Elisabet ja Frimann teatasid, et koolituse viimase õhtu puhul einestame Selfoss`i kohalikus restoranis "Kaktus". Pärast õhtusööki läksime tagasi külalistemajja, kus mängisime Hollandi tüdrukute korraldatud seltskonnamängu ning mekkisime Islandi hõrgutisi. Lauale asetati Brennivin (Islandi köömnemaitseline põletatud viin) ning viimasena toodi õuest tuppa mädandatud haikala, mis meeletult haises. Meie koolitajate soovitus oli ammoniaagi maitse vältimiseks juua haikalale koheselt peale pits brennivin´i. Tegelikult ma ei tea, milline on haikala maitse, kuna järgisin Friimani ja Elisabeti soovitust mitte närida, vaid neelata. Küsisin siis Friimanilt, mis mõte on see alla neelata, nii ei tunne ju haikala maitset. Friiman, kes ka ise esimest korda haikala proovis, lausus seepeale: "Siis sa saad vähemalt öelda, et oled haikala söönud". Jah, ma olen haikala söönud!
Järgnevad pildid tehtud Blue Lagoonis
Järgnevad pildid tehtud Krysuviki geotermilisel alal:
 |
Strandarkirkja
|
 |
| Brennivin ehk põletatud köömneviin |
 |
Hakarl ehk mädandatud haikala
|
Viienda päeva hommikul oli meil teine väike islandi keele tund. Õppisime numbreid ning erinevate igapäevaelus vajaminevate asutuste nimesid. Pärast keeletundi rääkis Friiman meile, kuidas seada eesmärke. Panime kõik kirja ühe eesmärgi, mida soovime saavutada järgnevate kuude jooksul. Täitsime koolituse tagasisidelehed ning einestasime viimast korda selles toredas külalistemajas, kus on väga maitsvad toidud. Olen mainimata jätnud, et iga päev oli hommikusöögilauas meile valmis pandud lisaks muule heale-paremale vahvliküpsetaja ning taigen :) Magus algus igaks päevaks. Enne, kui alustasime tagasisõitu pealinna, seisime üheskoos ringis ning igaüks sai öelda teele kaasa midagi toredat.
Tegemist oli väga toreda koolituse ning professionaalsete koolitajatega. Kogusin Selfoss´is veedetud päevade jooksul palju huvitavaid ja innustavaid mõtteid ning toredaid emotsioone. Need kõik mahuvad õnneks minu pisikesse paberist kotti :)
Ég heiti Kadri. Ég er frá Eistlandi.
