Islandi, inglise ja eesti keel (sõlmes)

Läinud sügisel, kui sain teada, et mind ootab ees Euroopa Vabatahtlik Teenistus Islandil, olin elevust täis ning kujutasin ette, kuidas seitse kuud hiljem koju tulles üllatan kõiki islandi keele oskusega. Üsna pea Islandile saabudes selgus, et mul ei ole võimalik seda keelt õppida. Kord nädalas toimuvatele keelekursustele kohalikku sotsiaalkeskusesse ma ei jõudnud, kuna samal ajal olid meil vabatahtlike koolitused või workcamp´id. Mõni aeg hiljem, kui mul oli workcampide vahel vaba aeg, selgus, et kurused sotsiaalkeskus on õpetaja lahkumise tõttu lõppenud. Kui aus olla, siis see ei kurvastanud mind, kuna tol hetkel leidsin, et islandi keele oskus ei ole vähese rääkijaskonna tõttu eriliseks väljundiks. Igapäevasel suhtlemisel kasutan inglise keelt ning nagu varasemalt kirjutasin, siis on raske leida islandlast, kes ei räägi inglise keelt. Siinse aja jooksul olen kohanud vaid ühte vanahärrat, kes ei mõistnud inglise keelt. Olin tervisekeskuse jõusaalis (siin kohtab jõusaalis ka vanemaid inimesi) kui üks härra minuga islandi keeles juttu tegi. Vastasin talle “I speak only English”. Kahjuks ei osanud ta inglise keeles vastata ning jätkas islandi keeles küsimusega, millest sain aru, et härra pärib, kas olen rootslane. Minu vastus oli napisõnaline “Eistland (Eesti)”.

Mul on hea meel, et praktiseerin siin inglise keelt rohkem kui kunagi varem ning ühel hetkel taipasin, et mõtlen isegi inglise keeles. Olen olnud mõnikord Reykjavikist eemal kaks nädalat ning selle aja jooksul ei ole mul olnud võimalust rääkida eesti keeles. Tagasi Reykjaviki tulles tundsin eesti tüdruku Piretiga suheldes, et mul on raskusi korrektse eesti keelse lause moodustamisega. Kirjutamisel ma seda ei taju, üksnes rääkimisel. Vahel naerame koos üksteise lausete üle, kuna tihti juhtub, et ilusasse emakeelsesse lausesse eksib ära mõni inglise keelne sõna. Teiste juuresolekul räägime ka omavahel inglise keeles, et keegi ei tunneks end halvasti. Vahel kui Piret minu ukse vahelt sisse piilub vastan talle automaatselt inglise keeles. Taaskord saame palju naerda.

Sel nädalal tundsin esimest korda kahetsust, et ma ei mõista islandi keelt. Käisime majakaaslastega kinos vaatamas Euroopa Noortenädala raames toimuvat filmiprogrammi. Filmidele eelnes pikk programmi tutvustus, millest me ei mõistnud mitte midagi. Väga nuriseda ei saa, kuna päris null minu islandi keele oskus ei ole, sest praktiseerin iga päev ujulas kolme sõna – tere, aitäh ja nägemist. Lisaks mõistan peamisi viisakusväljendeid, kuid siiski on seda nelja Islandil oldud kuu kohta äärmiselt vähe.

Nädala alguses saabus info, et alates järgmisest nädalast hakkab meil kord nädalas toimuma islandi keele koduõpe. Esimene tund toimub esmaspäeval. Olen ootusärev, kuid veidi õnnetu, kuna olen sunnitud puuduma kahest järgnevast tunnist, kuna juba teisipäeval sõidan kaheks nädalaks Islandi põhjapoolsesse tippu, et viia läbi oma neljas workcamp. Siiski ootan väga sõitu Põhja-Islandile, et näha sealset looduse ilu ning piirkonda, kus mõnel jahedamal aastal võib näha lund ka juunikuus. Eks näis, mis meid järgmisel nädalal väikses Raufarhöfni külas ees ootab!

islandi keele tähestik

 

 MÕNED VÄLJENDID ISLANDI KEELES (mida ma mõistan)

Góðan daginn (tere hommikust/päevast)

Gott kvöld (tere õhtust)

Bless (nägemist)

Takk fyrir (aitäh)

Frábært (suurepärane)

Hvað heitir þú? (mis su nimi on?)

Èg heiti ... (minu nimi on ...)

Hvað segir þú? (kuidas sul läheb?)

Allt gott (väga hästi)
Skál (terviseks)

Èg tala enska (ma räägin inglise keelt)

Èg er frá Eistlandi (ma olen pärit Eestist)