Integreerumine kohalikku ujulakultuuri

Keskmiselt kuus korda nädalas ujulas käimine tähendab vist seda, et ma olen nelja kuu jooksul juba integreerunud kohalikku ujulakultuuri. Ma tean juba peast ujula avamis- ja sulgemisaegu ning oskan ette aimata, millisel kellaajal on ujulas rohkem või vähem inimesi. Tunnistan, et ma olen ujula haige! Pärast hommikul ärkamist, panen oma peas paika orienteeruva aja, millal täna ujulat külastan. Võib kõlada uskumatult, kuid tunnen ennast veidi kehvasti, kui mul ei ole võimalik mõnel päeval ujulasse minna. Ma ei oleks kunagi arvanud, et ujula võib mulle (inimesele, kes, õppis väga hilja ujuma) hakata niivõrd meeldima. Oma roll on selles asjaolul, et ujulas käimine on meie organisatsiooni vabatahtlikele tasuta ning mul on palju vaba aega.

Islandil on palju asju, mis panevad mind imestama. Ujulakultuur on siin omaette nähtus. Keset tööpäeva võib ujula olla täis rahvast ning sul tekib küsimus, miks need inimesed ei tööta. Jah paljud neist on vanemas eas inimesed, kuid leidub ka hulgaliselt noori, ked naudivad pärastlõunat ujudes ja võttes mullivanni lageda taeva all. Olen terve saare peale külastanud kokku kuut erinevat ujulat: Eskifjörðuris, Selfossis, Hveragerðis, Laugaris ning kahte Reykjavíkis ja kõigis neis on hot tub´id (mullivannid lageda taeva all) ning enamuses ka välibasseinid. Islandile saabudes oli minu jaoks veidi šokeeriv ujuda veebruarikuus õues, kuid nüüd on saanud sellest minu jaoks iseenesest mõistetav fakt, et ka väljas on basseinid.

Siinsed basseinid on täidetud puhta veega kasutamata kloori ja muid puhastavaid aineid. Seetõttu peab alati enne basseini sisenemist pesema end korralikult seebiga ning alasti. Olen kuulnud, et paljude turistide jaoks on see traumeeriv ning nad otsustavad siiki minna duši alla ujumisriietega. “Ujula politsei” on aga säärase juhtumi peale koheselt kohal ning palub reeglirikkujal end lahti riietuda. Selleks, et inimesed end kindlasti enne basseini sisenemist seebiga peseksid, on igas ujulas alati olemas kõigile kasutamiseks vedelseep.

Vesi basseinis (ka sisebasseinis) on tunduvalt soojem kui Eestis, hoogsalt ujudes hakkab isegi palav. Kui olen küllalt ujunud, lähen tavaliselt õue, kus asjuvad mullivannid ning saun. Omaette nähtuseks on kohalikud, kes jahutavad ennast päikeselise ilma korral päevitustoolidel. Väljas on umbes 7-8 soojakraadi, kuid päike see-eest on soe ning Põhjamaale omaselt väga tugev ja kergesti pealehakkav. Kohalike eeskujul võtan ka mina sellest rituaalist osa ning kodus tõden, et päikesest on tekkinud minu kehale ujumisriiete triibud. Vahel, kui päikest väljas ei ole, jahutan ennast peale sauna jaheda õhu käes ning kordan sama rutiini mitu korda. Täiesti tavaline on ka igapäevane aurusaunas käimine. Tean juba täna, et Eestisse tagasi minnes, hakkan kindlasti Islandi ujulaid igatsema. Mine tea, ehk saab ujulaskäimisest minu jaoks harjumus ka Eestis, hoolimata sellest, et meil ei ole mõnusaid hot tub´isid ja välibasseine.