Minu esimese work camp´i loo järg

Niisiis jätkan oma esimese work campi lugu...

Olen jätnud mainimata, et minu ja Juline´i campis on väga toredad osalejad. Mäletan, et ütlesin Juline´le juba camp´i kolmandal päeval, et hakkan meie toredaid osalejaid kindlasti taga igatsema. Ka tema oli samal arvamusel. Mulle väga meeldib töö, mida siin teen. Saan siin ellu rakendada kõike seda, mida olen õppinud - andragoogika ja loodusturism. Töötamine inimestega, grupiprotsessid ning giidi-reisisaatja töö. Olen väga õnnelik, et Islandile just seda tööd tegema sattusin. Meie esimene grupp on väga vahva, tekkinud on mõnus grupivaim ning tahe teha kõike koos. Igaüks neist on eriline ning meeldejääv.

11. märts, esmaspäev

Selja taga on väga tegus nädal ning algamas on work campi teine nädal. Olen nädalavahetuse ekskursioonist veel väga väsinud. Jalutan hommikul kööki ning minu majakaaslane ja hea sõber Ellen ütleb mulle, et ma näen kehv välja. Tunnen seda ka ise. Terve nädala olen vajunud voodisse väga väsinult. Mõnel hommikul ärkan siiski juba enne äratuskella. Ma ei tea, kas olen juba work camp´i rütmiga harjunud või on see vastutustundest tingitud.

Sel nädalal alustavad vabatahtlikud tõsisemalt tööga. Poisid toovad poest banaanikastid, kuna ühiselt otsustati, et võtame koolidesse kaasa erinevad pakendijäätmed ning palume õpilastel need sorteerida ning asetada õigesse niiöelda konteinerisse. Kastidele antakse ka ilus väljanägemine. Vabatahtlikud värvivad kastid erinevat värvi, et need näeksid välja täpselt sellised, nagu Islandi pakendikonteinerid. Maalime paberile ka oma riigilipud, mis koolidesse kaasa võtame. Igaüks tutvustab paari lausega ennast ja oma kodumaa keskkonnaalaseid algatusi.

Esmaspäeva õhtul teeme taaskord Juline´ga süüa. Mina valmistan lillkapsa-porgandi-kartuli supi ning Juline prantsusepärase koogi. Supp maitseb kõigile ning taaskord küsivad nad minult, kas seda on keeruline teha.  Katerina küsib minult ka retsepti, et saaks hiljem kodus seda järele proovida. Vastan, et see on väga lihtne, vaid kolme koostisaine keetmine ning maitsestamine. Ühel õhtul palus itaallane Giacomo söögilauas kõigi tähelepanu ning ütles, et talle on väga maitsenud kõik road, mis ta work camp´i jooksul on söönud. Giacomo lisab, et Korea lõunasöök ning Eesti kapsa-hakkliha hautis ei näinud enne sööma asumist just kuigi isuäratavad välja, kuid üllatasid teda positiivselt.

12. märts, teisipäev
Eelmisel nädalal panime paika keskkonnaalased mängud, mis vabatahtlikud koolides läbi viivad. Küsimused on juba koostatud ning täna jätkavad vabatahtlikud materjalide ettevalmistamisega. Soo ja Daphne viivad läbi 0X mängu, lugedes õpilastele ette keskkonnaalaseid fakte ning paludes neil nõustudes valida 0 ning mittenõustudes valida X. Selleks maalivad nad kartongile vastavad tähed. Muuseas kaartide materjaliks on vanad pitsakarbid - ökoloogiaalase teadlikkuse suurendamiseks just sobivad. Katerina ja Satty töötavad jaapani kaardimängu "Karuta" kallal. See idee tuli jaapanlaselt Satty´lt. Koos maalitakse kaartidele vastuseid illustreerivad pildid. Eriliselt jääb silma Satty ja Soo joonistamisoskus.

13. märts, kolmapäev
Homme on meil ees esimene esitlus koolis. Kokku on neid kaks. Plaansime küll rohkem esitlusi, kuid viimasel minutil ütles üks kool ära. Niisiis homme on üks esitlus ning ülehomme teine. Vabatahtlikud teevad veel viimased ettevalmistused, tarvis on pakendikastidele kleepida vastavad nimetused. Pärast lõunasööki oleme planeerinud selles samas kultuurikeskuses, kus eelmisel nädalal mänge läbi viisime, teha nii-öelda peaproov. Oleme kohale kutsunud Art and renovation work camp´i, kelle peal katsetame mänge. Tutvustame igaüks ennast ning ütleme paar sõna oma kodumaa keskkonnaalaste probleemide kohta. Tutvustus osutub kuidagi kentsakaks ning otsustame, et homsel esitlusel tutvustame vaid ennast ning ütleme paar sõna selle kohta, miks Islandile tulime. Juline ja mina räägime homme oma EVS-i ning meie vabatahtlikud oma work camp´i kohta. Jälgime Juline´ga aega, mis kulub mängude läbiviimisele ning seda, kas ettevalmistatud küsimused on osalejatele arusaadavad. Saame Art and renovation camp´ilt mõned ideed, kuidas esitlust lihvida ning oleme ootusärevad homse suhtes. Tänane õhtusöök tutvustab saksa kööki. Daphne ja Giacomo valmistatavad sakslaste seas armastatud šnitsli ning praekartulid.

Satty

Juline

Satty & Austin

14. märts, neljapäev

Pärast hommikusööki tulevad vabatahtlikud meie juurde White house´i ning seejärel lähme kõik koos kooli. Tee kooli on pikem, kui olime arvanud. Esitluseni on jäänud väga vähe aega ning tormame kooli juba peaaegu jooksujalu, käes värvilised kastid ning muu vajalik materjal. Jõuame kohale mõned minutid peale kella 9, õpilased on juba klassiruumis ootamas. Seame üles tehnika ning paigutame ümber lauad ja toolid. Juline ütleb avasõnad tutvustades algavat esitlust ning meie tegevust Islandil. Seejärel saab igaüks öelda paar sõna enda kohta ning rääkida sellest, miks ta on Islandile vabatahtlike töölaagrisse (work camp´i) tulnud.

Vaatama tuleb ka selle kooli õpetaja, kellega Juline esitluse aja kokku leppis. Pärast presentatsiooni küsib ta, kas meil on veel palju esitlusi ees. Vastame, et kahjuks tühistas üks kool meie külaskäigu, kus oli meile lubatud kaks klassi ning seetõttu on meil ees vaid üks esitlus homme. Selle peale pakub too õpetaja välja, et kui meil on soovi, siis võiksime teha 10 minuti pärast uue esitluse teises klassis. Mõeldud, otsustatud! Teeme esitluse! Oleme kõik rõõmsalt meelestatud. Järgmine esitlus läheb juba ladusamalt, ka sihtgrupp on noorem ning seetõttu sobitub paremini meie küsimustega. Eelmise grupi jaoks olid küsimused liiga lihtsad.

Jaapani mäng Karuta

Giacomo ja Sun´i töötuba

OX mäng

Jaapani Karuta

Pärast lõunasööki oleme planeerinud oma vabatahtlikele linnaorienteerumise mängu. Mängijatel tuleb üles leida erinevad Reykjaviki objektid ning nende juures pilti teha. Kusjuures tegemist ei ole tavaliste objektidega, ikka sellised humoorikatega, mis tahavad loovat lähenemist. Näiteks tuleb teha pilt lunniga. Viimane ei ela kindlasti mitte Reykjavikis:D ning mängijate valik on, kas teha pilt suveniiripoes mängulunniga, pildistada postkaarti vms. Kuna meil on 7 osalejat, siis palume neil moodustada kaks paari ning ühe kolmiku. Võidab see tiim, kes jõuab kiiremini tagasi Harbour House´i. Giacomo ja Austin peavad juba plaani, et jaotavad objektid omavahel ära, kuid seda kuuldes määrame Juline´ga reegli, et kogu tiim peab olema pildi peal. Seega peavad nad paluma, et keegi mööduvatest inimestest neist pildi teeks. Ütleme, et takso kasutamine on keelatud, kuid lubatud on pöidlaküüt. Meile on siin pidevalt räägitud, et islandlased on väga lahked ja võtavad alati hääletajad auto peale ning see on turvaline.

Sel ajal, kui vabatahtlikud mängivad linnamängu, lähme meie Juline´ga auhindu ostma. Sõidame bussiga linnaservas asuvasse kaubanduskeskusesse. Võitjatele ostame riidest kotid kirjaga "Recycle or die". See auhind sobib hästi meie work camp´i teemaga. Lohutusauhindade leidmine aga osutub keeruliseks. Käime tükk aega nõutud näoga ringi, kuni meil tekib idee osta erinevad istutamiseks mõeldud seemned

Võistluse võidavad Giacomo ja Austin, kes saavad endale riidest kotid. Teisele koha saavutavad Sun ja Satty ning kolmandana saabuvad tüdrukud - Daphne, Katerina ja Soo, kes põhjendavad suurt ajakulu sellega, et täitsid ka viimase ülesande, mis oli vabatahtlik. Juline´l on idee osta neile selle eest lohutusauhinnaks šokolaadimunad, mida hetkel poodides  seoses saabuva lihavõttega müüakse.

15. märts, reede

Täna ennelõunal on meil taaskord presentatsioon koolis. Seekord on tegemist katoliku kooliga, kus on hoopis teine õhkkond. Õpilased kuulavad väga hoolikalt ning küsivad asjalikke küsimusi. Räägime Juline´ga õpilastele enne mängude alustamist ka sellest, mis on EVS ning kuidas selles projektis osaleda. Mängude läbiviimine läheb väga kenasti ning oleme kõik sellega väga rahul.

Pärast presentatsiooni anname vabatahtlikele vaba aja ujulas käimiseks ning meie Juline´ga lähme oma koju White House´i. Oleme White House´i ja Harbour House´i vahel igapäevasest jalutamisest (umbes 20 min) väsinud ning Juline teeb ettepaneku hääletada. Ütlen talle, et ma olen kindel, et me ei saa autot, kuna seisame tee ääres, kus autodel on veidi keeruline peatuda. Ootame veidi aega ning kõnnime seejärel pettunult edasi, samal ajal siiski kätt märguandeks üleval hoides. Viimaks peatubki üks hiigelsuur masin (islandlaste jaoks tüüpilises mõõdus auto). Tegemist siis vanakooli maasturiga, mis nähtud ameerika filmidest. Ronime peale ning sõit võib alata. Juhiks on umbes 70 kanti pikajuukseline habemes härra, kelle väljanägemine meenutab tõelist hipit. Härra räägib kenasti inglise keelt (nagu enamus temavanuseid) ning küsib kohe, kust me pärit oleme. Kuuldes, et Juline on Prantsusmaalt hakkab ta muljetama sellest, kuidas ta 1974. aastal sinna reisis. Veidi muljetanud, pöördub ta sama küsimusega minu poole, vaadates samal ajal mind esipeeglist. Härra läheb küll teist teed, kuid saame temaga üsna kodule lähedale. Täna hääletasin esimest korda elus. Teinekordki.

Õhtusöögi valmistamiseks lähen tagasi Harbour House´i. Täna on teemaks Ameerika köök ning olen Austiniga koos söögivalmistamise tiimis. Esimestel päevadel viskasime nalja ja küsisime Austinilt, kas ta teeb ameerika kultuuriõhtul meile hamburgerid. Tema aga haaras sellel mõttel sabast ning meie nali saigi teoks. Siiski veidi teisel moel - taimetoitlaste burgerid ehk paprika, porgandid ja muu tervislik kraam saia vahel.

16. märts, laupäev

Täna läheb meie work camp koos Juline´i ja Art and renovation camp´iga ühepäevasele Golden Circle & Blue Lagooni reisile. Mina jään Reykjavikki neid ootama. Käin päeva jooksul poes ning valmistan nende tagasituleku ajaks õhtusöögi. Poeskäimine tekitab mulle veidi peavalu, kuna muretsen selle üle, kas ikka eelarves püsin. Seekord lähen poodi üksinda, igapäevaselt käime Juline´ga koos. Tema oskab hästi arvestada, kui palju midagi on tarvis osta. Ostan õhtusöögiks vajaliku kraami ning mõned toiduained, mis tarvis hommikuks. Valmistan õhtusöögiks läätsesupi, mida olen korduvalt ka kodus teinud ning seetõttu tean, et see tuleb alati välja. Magustoiduks teen õuna-hapukoore koogi (hapukoore asemel kasutan siinses poes leiduvat ja paljude seas kiidetud islandi skyr´i). See on veidi meie hapukoort meenutav piimatoode, mida on võimalik osta nii maitsestamata kui ka magustatud kujul. Õunakook tuleb kenasti välja, kui mitte arvestada seda, et põhja ära kõrvetan :D

Tänaseks oleme planeerinud ka hüvastijätupeo, kuid pärast õhtusööki on kõik väga väsinud ning vajuvad voodisse, sest selja taga on pikk ekskursioonipäev. Kahjuks jääb meie viimane koosolemise õhtu ära. Ees on veel homne ühine lõunatamine.

17. märts, pühapäev

Enne lõunat jalutame Juline´ga Habour House´i. Kell on umbes 11 paiku ning teel kohtame oma vabatahtlikke, kes minemas kohalikule kirbuturule. Kirbuturg toimub Reykjavikis igal laupäeval ja pühapäeval. Lepime nendega kokku, et mina ja Juline ostame lõunasöögiks vajalikud koostisained, et valmistada sushit. Täna on jaapani lõunasöök. Oleme poest tagasi ning Juline alustab riisi keetmist. Mõne aja pärast saabub ka Satty, kuna tema on tänases toimkonnas. Kui riis on jahtunud, alustame üheskoos sushi valmistamisega. Veidi hiljem saabuvad ka teised vabatahtlikud, kes tahavad õhinal sushi valmistamist proovida. Meie üllatuseks on ühel hetkel laual viis taldrikut sushit üheksale inimesele. Maitsev lõunasöök võib alata. Pärast lõunasööki kuulutame work camp´i lõppenuks. Kogesin kahe nädala jooksul rohkelt vahvaid emotsioone ning õppisin palju uut erinevate kultuuride kohta. Meil oli väga mõnus grupp väga avatud ja põnevate inimestega ning mul on hea meel, et sain oma esimest camp´i koos Juline´ga juhtida.

Õhtul saame veel enamikega kokku igal pühapäeval toimuval jazzil. Jalutan kontserdile, kui näen väljas virmalisi. Minu work camp on neid terve siinoleku aja oodanud. Nüüd nad saabusid. Ilus lõppakord meie work campi´l e. See oli minu esimese work camp´i lugu.